Raseduskriisi nõustamine jõuab saartele
Saaremaal, Muhumaal ja Hiiumaal käivitub maikuust raseduskriisi teenus, mille raames saavad pered psühholoogilist ja emotsionaalset tuge raseduse ja lapsesaamisega seotud murede ja probleemide korral.
Ämmaemand ja raseduskriisi nõustaja
Kui Maret Voitese pojal hakkas ees terendama koolitee, leidis Keila lähedalt pärit naine, et lapse jaoks oleks tore rahulik ja kadakane keskkond. Nii võttiski kahe lapse ema ette julge sammu ning seadis end eelmisel aastal perega sisse Muhumaal asuvas suvekodus ja tõi kaasa oma oskused ja teadmised, mis võimaldavad nüüd ka saartel hakata pakkuma raseduskriisi nõustamise teenust.
Ämmaemanda haridusega ja 10 aastat Pelgulinna sünnitusmajas töötanud Maret Voites on raseduskriisi nõustamisega tegelenud juba kuus aastat. Ta selgitas, et raseduskriis on seotud küllaltki laia perioodiga – alates raseduse planeerimisest kuni lapse aastaseks saamiseni. Selle perioodi sisse mahub hulk võimalikke probleeme - näiteks viljatus ja probleemid raseduse planeerimisel, lapse ootuse ajal võib ette tulla hulgaliselt olukordi, kus perel võib tuge vajada ning eraldi probleemid võivad tekkida ka peale sünnitust. „Kui naisel on esinenud raseduse katkemist, siis kriisinõustaja aitab uue raseduse korral pered läbi selle äreva perioodi, kus valitseb suur hirm uue katkemise ees. Vahel avastatakse esimese või teise trimestri uuringu käigus, et on suurenenud tõenäosus loote väärarenguks ning pere vajab tuge ajal, mil nad ootavad lootevee uuringute tulemusi,“ tõi Maret Voites näiteid, millega kriisinõustajad oma töös kokku puutuvad. Emotsionaalset tuge pakutakse ka omal soovil raseduse katkestanud naistele või neile, kes on näiteks pidanud võtma vastu raske otsuse lapsel avastatud raskete väärarengute tõttu. Tegemist ei ole ainult naistele suunatud teenusega ning aeg-ajalt satuvad nõustaja juurde ka ainult mehed üksinda.
Abi saab ka pärast sünnitust
Naised, kelle rasedus on muidu kulgenud kergelt ja plaanipäraselt, võivad nõustamist vajada pärast sünnitust või alles hiljem, kui laps on juba paar kuud või kuni aasta vana. Abi saavad ka naised, kellel on suur hirm eesootava sünnituse ees. „Kui emal on sünnituse käigus olnud suur verejooks, laps on vajanud peale sündi eritähelepanu või midagi pole läinud plaanipäraselt – need on kõik pere jaoks rasked hetked. Mees võis mingil hetkel tunda, et kaotab nii naise kui lapse. Naine võis karta lapse elu ja tervise pärast. See on väga väike moment, mida pered ise ei pruugi omale teadvustada, kus tekib surmahirm ja see tunne vajaks hiljem kindlasti läbi rääkimist,“ rääkis Voites.
Pärast sünnitust läbib naise keha tohutu hormonaalse muutuse ning paljudel tekib nähtus nimega „baby blues“. Naine satub emotsionaalsesse virvarri: „Korra oled õnnelik, korra kurb, pisarad on kogu aeg varnast võtta. See on normaalne seisund, mis muudab naise oma lapse suhtes empaatiliseks, aga see kandub üle ka igale poole mujale. Probleem tekib siis, kui õnnehetki enam ei esine. Siis on oht sünnitusjärgse depressiooni tekkeks.“ Nõustaja sõnul on tänapäeva ühiskond teinud hüppe sinna suunas, et raskustest ja probleemidest rääkimine ei ole tabu ning naised oskavad ise õigel ajal abi otsida ning enda emotsioone jälgida. Depressioon võib avalduda ka hiljem, kui magamata ööd ja imiku kasvatamisega seotud pinged võivad lüüa kiilu ka paarisuhtesse.
„Kui on näha, et inimesel on raskemaid ja tõsisemaid muresid, suuname ta edasi psühholoogile või psühhiaatrile,“ rõhutas Maret Voites. Lisaks kaks korda kuus toimuvatele vastuvõttudele näeb teda ka statsionaaris ning seal, kus teenust ja tuge parajasti vaja on. Vastuvõtul on ühele inimesele määratud tund aega. „Esialgu on vastuvõtt Kuressaare Haiglas kaks korda kuus, kui vajadus on suurem, on kõik juba kokkulepete küsimus,“ sõnas naine.
Mis on raseduskriis ja kes võivad nõustaja poole pöörduda?
Veebileht rasedus.ee pakub laialdast infot raseduskriisi ja laiemalt levinud küsimuste kohta. Kriisi defireeritakse seal järgmiselt: "Raseduskriis (inglise keeles pregnancy crisis) on olukord, kus väheneb naise ja tema lähedaste toimetulek füsioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste muutuste või traumaatiliste kogemustega, mis on seotud rasestumise, raseduse katkemise või katkestamise, lapseootuse, sünni ja emaduse ning lapsevanemaks olemisega." Raseduskriisi all mõeldakse olukorda, kus väheneb naise ja tema lähedaste (füsioloogiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste muutustega või traumaatiliste kogemustega) toimetulek, mis on seotud rasestumise (planeerimise), raseduse katkemise või katkestamise, lapseootuse ning sünniga. Normaalselt kulgeva raseduse ajal võib samuti ette tulla olukordi, kus naine või tema lähedased vajavad toetust (näiteks, hirm sünnituse ees, meeleolumuutused, hirm lapse pärast jms.)
Raseduskriisi nõustaja poole võivad pöörduda naised ja tema lähedased, kes tunnevad, et vajavad toetust ja psühholoogilist abi raseduse planeerimise, raseduse ja sünnitusjärgsel perioodil. Tuge võib olla vaja nii normaalselt kulgeva raseduse korral, raseduse katkemise situatsioonis, abordieelselt ja abordijärgselt, lapseootel üksikemadel, alaealistel rasedatel, viljatuse puhul, enneagse sünnituse puhul, sünnitusjärgsel perioodil, HIV rasedatel jne. Need on enamlevinud olukorrad, millega raseduskriisi nõustaja poole pöördutakse, aga kindlasti mitte lõplik nimekiri.
Kui Sa kahtled, kas tegemist on raseduskriisiga või mitte, helista tasuta raseduskriisi nõustamise telefonile 8002008 või küsi oma küsimus e-nõustamise kaudu. Raseduskriisi nõustajad vastavad kõnedele iga päev kell 09.00-21.00. Helistamine nii lauatelefonilt kui mobiiltelefonilt on naistele ja nende lähedastele tasuta. Telefoninõustamise kaudu saab esmast toetust ja infot probleemsetes küsimustes, nagu näiteks konfliktid ja kriis paarisuhtes, perevägivald, lein, ootamatu rasedus, muutustega kohanemine peale lapse sündi jne. Telefonivestluse käigus selgitatakse välja edaspidise abi saamise vajadused ning jagatakse soovitusi erinevate erialaspetsialistide poole pöördumiseks.
Esimene vastuvõtt toimub Kuressaare haigla naistenõuandlas 8.mail. Raseduskriisinõustaja juurde saab Kuressaares registreerida, helistades polikliiniku registratuuri numbril 45 20115. Hiiumaa ja Muhumaa huvilised võivad kirjutada maret@rasedus.ee, täpne graafik selgub ilmselt uuel nädalal. Tasuta teenuse saamiseks on vajalik perearsti, naistearsti või ämmaemanda saatekiri.