Elustiilihaigused - levinud, kuid välditavad
änasesse pühapäeva üks mõtteamps raamatust "Inimkeha: kasutusjuhend asukale."
"Üheks kaasaja aina levinumaks muutuvate haiguste kategooriaks, mis peaaegu meid kõiki palju enam ohustab, on elustiilihaigused, nagu prof. Daniel Liebermann Harvardist neid nimetab - ehk siis haigused, mille tekkepõhjused on kinni meie lodevas ja liialdavas kaasaegses elustiilis. Põhimõtteliselt tähendab see, et me sünnime küttide-korilaste kehasse, kuid veedame elu diivanil vedeledes.
Kui soovime olla terved, peame üritama süüa ja liikuda nii, nagu seda tegid meie iidsed esivanemad. See ei tähenda veel, et peaksime juurikaid närima ja metsaelajatele jahti pidama. See tähendab hoopiski seda, et me peaksime tarbima oluliselt vähem töödeldud ja suhkrurikkaid toite ja end rohkem liigutama. Suutmatus seda nõuet täita toob kaasa sellised kroonilised haigused nagu II tüüpi diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused, mis meie seas tublit laastamistööd teevad. Lieberman on öelnud sedagi, et kaasaegne meditsiin teeb asja elustiilihaiguste sümptomeid nii tulemuslikult ravides meie jaoks veel hullemaks, niisiis hakkame "teadmatusest nende tekkepõhjuseid toetama."
Nagu Lieberman kõhedust tekitava otsekohesusega ütleb: "Suure tõenäosusega sureme me elustiilhaiguse tagajärjel." Mis veelgi kõhedust tekitavam: tema meelest oleksid 70% meid tapvatest haigustest mõistlikuma eluviisiga välditavad."
Lõppu polegi lisada muud kui ammu teada-tuntud tõde: liikumine ja tervislike toitumisharjumiste sissejuurutamine ei ole olulised vaid enne suvehooaega liigse talverasva eemaldamiseks. Harjumused saavad tihtilugu alguse varases lapsepõlves, ent siinkohal on suur roll ka lapsevanematel, kellel on võim oma lapsi liikumisse kaasata ning nende toitumisharjumustel silma peal hoida. Ka nii väike asi nagu (võimalusel) jala kooli ja koolist koju jalutamine, mahlade ja karastusjookide välja vahetamine puhta vee vastu ning portsjonite korrigeerimine võivad anda suuri tulemusi.
Kevad üritab end hoolimata ilmavana usinast vastupanust siiski õuele trügida ja küllap üsna pea suureneb päikesepaisteliste ilmade osakaal. Kasutame seda aega õues liikumiseks, kulli mängimiseks (kes ütleb, et vanemad ei või lastega koos tagaajamist mängida..), matkamiseks, jalutamiseks, rulluiskudega sõitmiseks, jalgrattaga sõitmiseks, jalgpakki mängimiseks ja metsas või mere ääres tuiamiseks. Koos veedetud aeg ning isegi kerge füüsiline pingutus on oluline ka vaimse tervise turgutamiseks ning isegi mälu parandamiseks (vihjeks neile, keda ootavad ees arvestused ja eksamid).