452 0040

Aia 25, Kuressaare



Kui kahtled, ära korja! Vaata nõuandeid, kuidas ennetada seenemürgistusi.

Selleks et seenel käimine pakuks palju rõõmu ja ei tekitaks ootamatuid ebameeldivusi, tasub teada, kuidas seenemürgistusest hoiduda ja mida teha, kui see on siiski juhtunud.

Kui üldiselt jääb seenemürgistuse või selle kahtluse korral helistajate arv alla saja, siis eelmisel aastal helistati mürgistusinfoliinile sel teemal rekordiliselt 123 korda. Ka selle aasta kõnede arv aastalõpu seisuga tõotab tulla kolmekohaline, sest 5. septembri seisuga on kõnesid juba üle 60 – täpselt sama palju, kui eelmisel aastal samal ajal. Mürgistuskõnede arvu tõusu taga on lisaks erakordselt heale seeneaastale ja rikkalikule seenevalikule ka teadlikkuse tõus – üha enam teatakse, et mürgistuse või selle kahtluse korral tuleks esmalt helistada mürgistusinfoliinile 16662, mitte kiirabisse või perearstile.

Linnainimesed leiavad tee metsa

Keskmine kõne pikkus on 3–4 minutit ja enim kõnesid saabub infoliinile Harjumaalt – linnainimene ihkab loodusesse ning seeni nähes korjatakse kogu väärtuslik saak kaasa ja kasutatakse toiduks. Kõige rohkem mürgistusi juhtub vanuses 30–49. Väga palju mürgistusi juhtub ka lastega vanuses 1–4. Sellises vanuses lapsed on väga uudishimulikud ja altid avastama maailma läbi maitsmise. Nii on ette tulnud juhtumeid, kus lapsed on õues mängides tundmatuid seeni suhu pistnud. Soovitame lastele õpetada, et enne, kui mõnda marja või seent suhu pista, tuleb seda näidata lapsevanemale. Nii saame ära hoida ootamatuid ebameeldivusi.

Enim mürgistusi põhjustab valge kärbseseen, mida aetakse segamini metsšampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. Tänavu on tavapärasest rohkem muret olnud ka vöödikutega. Vöödikud võivad tunduda tugeva jalaga head söögiseened, kuid enamik neist on mittesöödavad.

Selleks et rõõm seenesaagist üürikeseks ei jääks, korja metsast ainult neid seeni, mida kindlasti
tunned. Nii ei sea sa ohtu enda ega teiste tervist. Söögi- ja mürgiseen võivad olla äravahetamiseni sarnased ning kodus on korjatud seentest veelgi keerulisem kahtlaseid seeni eristada. Seega ära kahtlaseid seeni kaasa korja – need kipuvad katki minema ning tervet seent nägemata ei ole võimalik seda tuvastada. Samuti võivad väiksed mürgiseene tükid sattuda söödavate seente sekka.

Kui kahtled, ära korja!

Seente korjamisel usalda enda teadmisi. Kui sellest jääb väheks, võta appi tõenduspõhised allikad ja tutvu seeneteadlaste nõuannetega. Ära korja seent, mida naaber sulle tutvustas või mille kohta sa internetist lugesid. Üks ja sama seen võib pildil jääda väga erinev sõltuvalt pildistamise nurgast ja valgusest. Seetõttu ei tasu fotot sotsiaalmeediasse riputada ega usaldada sealt saadud vastuseid. Teise seenelise nõu küsimisel ei saa kunagi olla kindel tema seeneteadlikkuses. Ka seeneäppides olevad fotod ei pruugi olla piisavad seeneliigi kindlakstegemiseks.

Kõige kindlam on jätta tundmatud seened metsa. Väheste teadmiste korral tasub korjamata jätta kõik valget värvi seened, sest selle seenegrupiga on segiajamise risk kõige suurem. Turvalisemalt saad seeneteadlikumaks, kui külastad 12.–22. septembril Eesti Loodusmuuseumi seenenäitust! Näitusel saab tutvuda nii söödavate kui ka mittesöödavate seentega ning küsida nõu kogenud ekspertidelt.

Seenetoit olgu värske

Pärast mitmetunnist metsaskäiku võib tulla tahtmine puhata ja tegeleda seentega järgmisel päeval. See ei ole aga hea plaan, sest seen rikneb väga ruttu ja nii on võimalus saada tõsine toidumürgitus.

Seened tuleb puhastada, neist toit valmistada ja see ka ära süüa samal päeval, sest ülessoojendatud seeneroad ärritavad seedetrakti. Väikestele lastele ei tasu pakkuda ka värskelt korjatud seentest valmistatud toitu, sest alla kaheaastastele on seened raskesti seeditavad ja kutsuvad esile tugeva oksendamise. Seenesuhkruid ei pruugi seedida ka täiskasvanud – kui eelnevatel aastatel on seenetoidust tekkinud seedetraktikaebused, siis hoidu seeneroast ka edaspidi.

Hoidiseid muidugi kohe ära tarbima ei pea ja neid võib süüa ka jõululauas. Tõeline luksus on pakkuda talvises pidulauas enda korjatud ja hoidistanud seeni – seda osatakse külaliste seas hinnata. Jälgi siiski, et purki saaksid vaid seened, milles oled täiesti kindel, et need on söödavad. Paraku esineb seenemürgistusi ka talvisel hooajal, kui asutakse hoidiseid tarvitama ja hoidiste sisse on sattunud mürgiseid seeni. Külas seenetoitu süües tasub alati uurida söödavate seente päritolu ja seene nimetust.

Seened ei taha alkoholi

Kui oled veendunud, et sinu toidulaual on kindlasti tuttav söögiseen, ei ole paraku mürgistusoht veel kusagile kadunud. Nimelt suurendab mitmete seente söömine ja alkoholi koosmõju mürgistusohtu.
Tegemist on enamasti söögiseentega, mille toksilisus ilmneb vaid juhul, kui alkoholi tarbitakse seente söömisega samal ajal või 48–72 tundi enne või pärast seente söömist. Alkoholiga ei sobi kokku tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, sõrmkübaraseen, voldiline tindik ja mõningad heinikulised.

Mürgistust ei ilmne, kui neid seeni süüakse alkoholi joomata. Tasub aga meeles pidada, et alkoholi sisaldavad ka laialdaselt kasutatavad tooted – köhasiirupid, tervist turgutavad toonikumid, ravimtaime tinktuurid. Isegi väga väike etanooli annus koos nimetatud seentega võib tundlikel inimestel põhjustada mürgistussümptomeid.

Seenemürgistuse esmaabi

Mürgiste seente söömine tekitab tervisekaebusi, mis võib halvimal juhul lõppeda surmaga. Seedetraktiärritusest annavad enamasti märku iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja -lahtisus. Kui sümptomid ilmnevad kuni kolme tunni jooksul, on tavaliselt söödud seent, mis ärritab seedetrakti, kuid ei põhjusta eluohtlikku mürgistust. Kui seedetrakti sümptomid avalduvad hiljem, tuleb kahtlustada mürgistust eluohtlike seentega. Sellisel juhul on vajalik meditsiiniline läbivaatus ja jälgimine haiglas.

Igaks juhuks tasub valmis olla ja teada, kuidas käituda seenemürgistuse korral.

  • Kui tunned end pärast seeneroa söömist halvasti, ei tasu oodata enesetunde paranemist, vaid helistada kohe mürgistusinfoliinile 16662. Infoliin on anonüümne ja nõu saab küsida nii eesti kui ka vene keeles ööpäev läbi.
  • Seenemürgistuse tõsiduse hindamisel on oluline teada, kui kiiresti pärast seene söömist tekkis seedehäire ning millist seent söödi või arvati söödavat.
  • Mürgistusõnnetuste esmaabiks on tihti vaja aktiivsütt. Seetõttu võiks igas kodus olla olemas
    täiskasvanu kohta 50 g ehk 200 tabletti aktiivsütt, mida tuleb manustada vaid infoliinilt saadud nõuannete järgi.

Selleks, et mürgistuse või selle kahtluse korral õige number kiirelt üles leida, salvesta number 16662 oma telefoni juba praegu ja oled kiiremini valmis õnnetustele reageerima.

Mürgistusteabekeskus soovib kõigile turvalist seenehooaega!