Kuressaare Haigla diabeediõde aitab, nõustab ja juhendab.

Diabeet ehk suhkurtõbi on haigus, millele on iseloomulik vere suhkrusisalduse pikaajaline püsimine normist kõrgemal tasemel. Kõikide diabeedivormide puhul on ravi eesmärk veresuhkru taseme kontrolli all hoidmine. Ja vorme on diabeedil tõepoolest mitmeid – näiteks I tüübi diabeedi põhjuseks on insuliini tootvate beetarakkude hävimine põletiku ehk autoimmuunpõletiku tagajärjel. II tüüpi diabeeti põhjustab insuliini mõju nõrgenemine (ehk insuliiniresistentsus) või insuliini eritumise häire. Lisaks võivad rasedad naised puutuda kokku ka rasedusaegse diabeediga, mille põhjuseks hormonaalsetest muutustest tekkinud suurenenud insuliinivajadus.

Selge on see, et diabeet vajab igapäevast tähelepanu pidevat eneseravi. Kui inimene saab diabeedi diagnoosi, kaasneb sellega tihtipeale hulk küsimusi ja uusi mõisteid ning tegevusi, mis võivad esialgu paraja vir-varrina tunduda. Selleks, et diabeedi diagnoosiga patsiente ja nende peresid abistada, teeb Kuressaare Haiglas vastuvõtte diabeediõde Marika Venda, kelle juurde pääsemiseks on vaja pere- või eriarsti saatekirja. Marika tunnistab, et näeb ka oma töös, kuidas diabeeti põdevate inimeste hulk on ajas tõusnud. 

“Inimesi, kes minu vastuvõtule satuvad, on seinast-seina. Näiteks esmased diabeetikud, kes on alles diagnoosi saamisest pisut šokis, teised on niisugused, kes põevad 1. tüüpi diabeeti ning vajavad abi sensorite ega püsiglükoosi mõõtjatega majandamisel,” rääkis Venda. Ta lisas, et spetsaalsed veresuhkru sensorid on küll ääretult mugavad, ent paljud inimesed vajavad nendega toimetamisel tihtilugu põhjalikumat instrueerimist.

“Tuleb tunnistada, et diabeetikute hulk on tõepoolest tõusnud. Inimeste vöö ümbermõõt on suurem, sellega kaasneb juba metaboolne sündroom ja insuliini resistentsus, mis on omale 2. tüüpi diabeedile,” sõnas diabeediõde, kes rõhutas, et elustiiliga omandatud diabeedi kulg on suuresti sõltuv inimeste enda edasistest tervisekäitumisest.

“On neid, kes pühenduvad oma elustiili muutmisele, kuid paraku ka neid, kes loodavad vaid medikamentide peale. Üks hea näide oli inimene, kellel juhuslikult tuvastati kõrge veresuhkur ja diabeet ning patsient võttis end seepeale põhjalikult käsile. Ta kaotas üleliigsed kilod, hakkas rohkem liikuma ning kokkuvõttes sai ka diabeediravimitest lahti. Ise veel ütles, et diagnoos oli kohati nagu äratus, mis motiveeris oma elu täielikult muutma. Ja see andis tulemust,” rääkis Marika Venda. See on hea näide, et kuigi diabeet ei kao kuskile, piisab vahel raviks ka dieedist ja liikumisest.

Positiivsete näidete kõrval on aga siiski väga palju neid, kes võiksid samuti ise enda heaks palju ära teha, kuid mingitel põhjustel seda siiski ei tee. “Vahel räägime vastuvõttudel sama juttu aina uuesti ja uuesti, kohati nagu lindi pealt, aga inimesed loodavad, et diabeedi karmid tüsistused neid ei taba. Kusjuures kõigil ei tekigi raskeid tüstusi, vaatamata haiguse halvale  kompensatsioonile! Kahjuks on diabeedi tüsistused niisugused, mida keegi meist kogeda ei tahaks. Pidevast kõrgest veresuhkrust tingitud veresoonte kahjustus võib viia silmanägemise kaotuseni, närvikahjustuse ning diabeetiliste haavanditeni. Meestel esineb potentsihäireid,” loetles Marika vaid mõned tüsistused, mis diabeetikuid võivad tabada. “Üks olukord oli niisugune, kus naine astus endale varba alla väikese kivi, aga närvikahjustuse tõttu ta isegi ei tundnud seda. Kes see ikka enda kanna alla mõistab piiluda, aga selleks hetkeks, kui see vigastus tuvastati, oli asi juba nii hulluks läinud, et varvas oli juba must.”

Paneme kõigile saarlastele südamele, et diabeetikud ja nende pered võtaksid haigust tõsiselt ning tuleksid vajadusel ning võimalusel diabeediõe vastuvõtule.  Vastuvõtu raames diabeediõde nõustab ja selgitab haiguse olemust, õpetab glükomeetri kasutamist, enesejälgimist, veresuhkrutaseme korrigeerimist ning räägib hüpoglükeemiast, selle äratundmisest ning esmaabist, õpetab patsienti süstima insuliini, järgima õiget dieeti ning füüsilist aktiivsust.