Visiit Gotlandil asuvasse Visby haiglasse
Juuni keskpaigas väisas Kuressaare Haigla delegatsioon Gotlandil asuvat Visby haiglat, kus said võimaluse tutvuda selle imekauni paiga ning sealse tervishoiusüsteemiga. Gotland on Saaremaaga territooriumilt pea võrdne - vastavalt 3184 ja 2673 km2, aga rahvastik on poole suurem, ulatudes ligikaudu 60 000 inimeseni. Analoogiline proportsioon on ka Visby ja Kuressaare vahel. Oma muljeid ja mõtteid – ja neid oli palju – jagavad kõik, kes reisi kaasa tegid:
Kuressaare Haigla ravijuht ja juhatuse liige Edward Laane:
Kuressaare Haigla külastuskäik Visby Haiglasse oli meile vajalik ja ka silmi avardav. Vajalik seetõttu, et me vajame häid sidemeid ja silmi avardav, sest külaskäik võimaldas meil näha, kuidas “naabersaarel” meiega sarnaseid väljakutseid ja probleeme lahendatakse. Probleemid
Kuressaare ja Visby haiglate vahel on suurel määral sarnased. Peamine “problem” on inimene ehk valitseb töötajate puudus. Visbys on see probleem lahendatud personali rentimise teel. Tähelepanuväärne on sisemeditsiini osakondade olemasolu, mis on maakonna üldhaiglale ja kogukonnale kõige olulisemad.
Visby Haiglas olid eraldi osakonnad insuldi haigetele, infektsioonidele ja oli ka eraldi onkoloogia osakond. Ka meie ilmselt ei pääse püsivast infektsioonipalatite moodustamisest.
Insuldi ja onkoloogiavaldkonnas on meile heaks partneriks eelkõige Ida-Tallinna Keskhaigla. Meil on väga hea meel, et meil töötavad kohapeal nii neuroloog kui onkoloog. Tööjõuprobleem on meil siiski väga tõsine ning ilma sihtresidentuurita, kus eriala lõpetanud eriarst tuleb või sunnatakse tööle kokkulepitud haiglasse, jääme lähiaastatel hätta
nii meie kui ka teised Eesti maakondlikud haiglad. Alternatiiv on muidugi rendifirmade moodustamine ka meil Eestis, kust haiglad palkavad personali mitmekordse tasu eest.
Samuti jäi silma koostöö sotsiaalse ja meditsiinisüsteemi vahel. Selles suunas on Kuressaare Haigla viimastel aastatel oluliselt panustanud, sõlmides koostöölepingu nii Saaremaa, Muhumaa kui Ruhnu valdadega ja käivitades “Saare PAIK” projekti. Nendede tegevuste eesmärgiks on paremini ühendada sotsiaalteenused ja arstiabi ning pakkuda võimalikult palju teenuseid kodule lähemal. Kolmandkas sai selgeks ka see, et meditsiinistatistikat Eesti ja Rootsi vahel otseselt võrrelda ei saa, sest sotsiaalse toetuse võimalused on võrratult erinevad. Näitena võib tuua, et Visby Haiglal on oma meditsiinihelikopter, mis oli valmis patsiendi transpordiks haigla kopteriplatsil. Meil tuleb kopter tellida. Visby haiglas on eraldi töötajad, kes tegelevad patsientide transporid korraldamisega. Erinevused on ka patsientide operatsioonijärgsete voodikohtade jagamisel erinevate asutuste vahel.
Visiit Visbysse andis meile palju infot, mille üle tõsiselt mõelda, kuidas paremini korraldada tervishoidu meie Saare maakonnas. Me täname Haigla nõukogu liiget Jaanis Priid visiidi organiseerimise ja kontakti loomise eest! Ootame nüüd Visby Haigla kolleege külla meile Kuressaare Haiglasse ja seejärel saaksime juba rääkida sisukamast koostööst.
Kuressaare Haigla juhatuse liige Märt Kõlli:
“Gotlandi keskmine palk on 23 000 SEK (mediaan), mis meie vääringus oleks 2 158 € (Saaremaa mediaanpalk on 1 333 €); maksusüsteem on siiski piisavalt keeruline aga lihtsustatult võiks tulumaksumääraks võtta 35%, mis siis hästi üldistatult teeks netosissetulekuks 1 402 €. Mainitud tulumaks Gotlandil (35%) on rootsi mõttes keskmine, ehk siis on piirkondi, kus mainitu on kõrgem ja ka piirkondi, kuhu motiveeritakse inimesi madalama maksumääraga kolima. Nagu antud näite varal näeme tegeleb Rootsi ühiskond tõsiselt oma piirkondade kohapealse jätkusuutlikkusega, siit ka esimene soovitus Saaremaa poliitikutele - tõsiselt mõelda meetmetele, mis tagaksid Saaremaa rahvaarvu kasvutrendi.
Kui nüüd liikuda tervishoikorraldusele, siis kohalikud tervishoiuasutused on kohaliku omavalitsuse halduses olevad üksused - haigla, tervisekeskused (nn perearsti keskused), psühhiaatriaüksus ning hambaravi. Gotlandi omavalitus tagab ka mainitud haldusüksuste eelarvepõhise finantseerimise (oluline erinevus meie ostupõhisest finantseerimismudelist, rääkimata eraõiguslikust ettevõtlusvormist).
Üks tähelepanuväärsemaid erinevusi on keskmise ravikestuse näitajad Visby Lasarettis ja meie haiglas - vastavalt 3,92 ja 7,1. See iseloomustab eelkõige hästitoimivat rehabilitatsiooni- ja sotsiaalsüsteemi. Aktiivravi voodeid on Gotlandis 2,54 ja Saaremaal 3,47 (1000 elaniku kohta), mis iseloomustab eelmist näitajat veel teisest kandist.
1000 elaniku kohta on Gotlandis 3,5 arsti, Saaremaal vastavalt 1,9 (arvestuse ka perearstid); ambulatoorseid vastuvõtte vastavalt 1405 ja 1170, psühhiaatria vastuvõtte 116 ja 73, hospitaliseerimisi 180 ja 117; EMO pöördumisi 382 ja 383 (sic!), õdesid 6,1 ja 5,2. Vahed on eelkõige suured eriarstiabi kättesaadavuses ning kohapealsete teenuste ulatuses - ning mis olulisim kogukonda teenindab pea poole enam eriarste! Kui Saaremaal tekitas meie initsiatiiv onkoloogiateenuste kohapealseks osutamiseks pigem erinevaid vastuolusid siis Visby Lasarettis on onkoloogilisi voodeid 10.
Ehk siis teine oluline vihje - tervemaks Saaremaaks on ilmtingimata vaja leida täiendavaid meetmeid eriarstide motiveeritud tööks nii meie haiglas kui elukoha otsusteks Saaremaal.
Kuressaare Haigla nõukogu liige Jaanis Prii:
Visby haigla külastuse üks eesmärk oli võrrelda saarel paiknevate haiglate tegevust. Kuidas toimub koostöö mandril asuvate kõrgema taseme haiglatega, milline on Visby haigla tehniline varustatus ja personal. Haigla juhtkonna liige Anne Garland andis meile põhjaliku ülevaate oma haiglast. Kohtusime ka haigete transpordiga tegeleva üksuse inimestega. Siin toimib saarel meie sotsiaaltranspordiga sarnane süsteem, kuid erinevus on selles, et ühtne lahendus viib vajadusel haige ka mandrile.
Gotland on elanike arvu poolest pea poole suurem, kui Saaremaa. See tagab pideva helikopteri kohaloleku Visbys. Kui kopter viib haige mõnda teise haiglasse, siis proovitakse seada logistika selliselt, et tagasilend ei oleks tühjalt, vaid tuuakse ka mõni haige kodsaarele.
Visbys tegeleb patsientide logistika korraldamisega mitu inimest. Lisaks transpordile otsivad nad vajadusel mandrile minevale haigele ka majutuse. Seda muidugi siis, kui pärsi haiglasse sisse ei pea minema.
Arste on Visby haiglas kordades rohkem, kui meil. Aga nagu öeldud, on ka elanike arv palju suurem ja lisaks kohalikele on suvel saarel palju turiste, kes samuti vajavad abi.
Kutsusime Visby kolleegid kas vastu külastusele. Loodame, et koostöö jätkub.
Kuressaare Haigla õendus- ja ämmaemandusjuht Mari-Liis Aus:
Väga jäid mulle kõrvu laused, et Visby omavalitsus võitleb iga Gotlandi elaniku eest, et neil oleks kõigi rootslastega võrdsed võimalused. Ja see tähendab, et neil on haigla kõrval oma kopteriplats, kus on kogu aeg helikopter stardivalmis, kui on vaja kedagi ära transportida. Lisaks toovad nad ka oma haiged ise tagasi. Üllatas Visby haigla Ortopeedia juhataja, kes ütles, et kõik endoproteesid on haiglas ühe öö, äärmisel juhul kaks, aga siis lähevad kindlasti koju. Füsioterapeut tegeleb opi haigega enne operatsiooni ja peale operatsiooni, aga suurem töö tehakse ära enne opertsiooni.
Endaga kaasa võtan ja proovin iga päeva töösse rakendada meeskonnatöö rõõmu. Imeline oli kuulata, kuidas ühe koridori peal olevad osakonnad aitavad üksteist. See on iseeneset mõistetav, et kui teisel osakonnal on palju tööd, minnakse küsimatagi appi. Siiski ei tohi ära unustada, et Visby haiglas on valves kordades rohkem õdesid kui meil.
Kuressaare haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst, radioloog dr Toomas Tuuling:
Visby haigla poolelt oli kõige üllatavam nende erialade arv, millega nad kohapeal tegelevad, samas kui haigla voodikohtade arv meiega võrreldes on praktiliselt sama. Teiseks patsiendikesksus ja patsiendi huvide asetamine kõige esimesele kohale - see muidugi on peale haigla ka sotsiaalhoolekande teema ning eeldab head ja väga asjalikku koostööd KOV-ga. Meil siin on arenguruumi, kuid hea on see, et me selles suunas liigume päris hästi, näiteks kasvõi PAIK projekti näitel.
Ämmaemand ja noortekabineti eestvadja Marje Altrov:
Minu suurim vaimustus tuli Gotlandi haigla (kui siiski madalama etapi perifeerse saarehaigla), kõrgest tasemest, seal kohapeal teostatavatest protseduuridest, antavast abi tasemest ning kõige enam töötajate erialasest kõrgest tasemest, mida saavutatakse läbi pidevalt läbiviidavatele hands on treeningutele. Enam jäi mulle kõrvu kõlama, et näiteks EMOs toimub punase trauma koolitus 2 korda nädalas, et kõik töötajad oleksid pädevad osutama kõrgetasemelist abi. Seda olenemata asjaolust, et sellist traumat 60000 elanikuga saarel liiga tihti ei juhtu, ollakse erandlikus situatsioonis valmis.
Ämmaemanduse poolest jäi kõlama, et kuna ka sündide arv seal vastab saarel elava pigem vananeva elanikkonna suurusele, siis saadetakse ämmaemandaid teatud aja tagant ülikooli haiglasse töölähetusse. Samuti jälle taseme hoidmiseks ning piisava sündide arvu kogumiseks. Sama on ka teiste erialadega. Selle tulemusel on näiteks haiglal ning selle personalil võimekus kohapeal kasvatada, ravida ja kosutada juba 27 nädalal sündinud enneaegseid vastsündinuid. Korduvalt käis läbi lause, kus rõhutati, et kogu riigi eesmärk on hoida nii elu- kui ravikvaliteet kogu riigi ulatuses võrdsena, et ei oleks vahet abikvaliteedil ülikooli haiglas ja perifeerses väikehaiglas. Muidugi on selleks riigis ka hoopis teine maksu- ja rahanduspoliitika, kuid siiski tekitas selline mõtlemine ning pidevalt selle nimel taseme hoidmine suurt lugupidamist ning vaimustust.
