Kuressaare Haigla ämmaemandad alustasid koduvisiitidega
Kuressare Haigla ämmaemandad Mari-Liis Aus ning Helen Viherpuu on nüüd veel ka kodukäijad!
Teatame rõõmuga, et alates 1. juunist teevad Mari-Liis ja Helen sünnitusjärgseid koduvisiite. Lisaks sellele, et ämmaemandad pakuvad kindlustunnet ja mugavust äsja sünnitanud naisele ja tema perele ning nõustavad igasugustes beebiga seotud küsimustes, saavad nad hinnata ka naise tervist ja taastumist ning palju pööratakse rõhku ka vaimsele tervisele.
Selleks, et saada koduskäivateks ämmaemandateks, läbisid Mari-Liis ja Helen täiendkoolitusi ning said palju lisateadmisi ka vaimse tervise kohalt. Kogu projekti eestvedaja on SA Lapse Heaolu Arengukeskus ning kaasa löövad ka mitmed partnerid, kelle seas ka Eesti Ämmaemandate Ühing, SA Tartu Ülikooli Kliinikum,Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tervise Arengu Instituut, Põltsamaa Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Türi Vallavalitsus ja Viljandi Linnavalitsus.
Eesmärgiks on luua tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavate riskide sõelumiseks ja maandamiseks ämmaemandate korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu koostöös kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutustega erinevates Eesti piirkondades.
Kuigi harilik baby blues nime all tuntud nähtus on tuntud paljudele, võib see siiski suure katsumusega hakkama saanud naisele olla koht, kus väike lisatugi kulub ära. Kuid lisaks saavad üle vaadatud ka kõik põhilised murekohad, mis värskeid vanemaid võivad vaevata- olgu see seotud imetamise, magamise, söömise või nabaga. “Eesmärk ongi pakkuda peredele tuge ning täiendavat kindlustunnet. Peredel on, kuhu pöörduda ning me oleme valmis seda lisatuge pakkuma,” ütles Mari-Liis.
Ta lisas, et Kuressaare Haigla juhatus väärib siinkohal kummardust ja kiidusõnu, sest juhatus on enda poolt võimaldanud kõik, et ämmaemandatel oleks võimalik koduvisiite teha ja pakkunud tuge nii rahaliselt kui ka hea sõnaga.
Koduvisiit ei ole kohustuslik, ent seda on igal hetkel võimalik paluda. Ka juba raseduse ajal saab naine anda märku, et lapsega koju minnes soovib ta, et ämmaemandad teda kodus külastaksid. Infot selle võimaluse kohta jagatakse ka sünnitusosakonnas, kus on samuti võimalik enda soovist märku anda. Isegi kui naine esialgu koduvisiiti ei soovi, ent lapse sündides siiski selgub, et lisatugi kulub ära, ei ole hilja endast märku anda. Ämmaemandad märgivad, et küsimused tekivad ikka üldjuhul siis, kui ollakse juba oma koduseinte vahel.
Kuressaare Haiglas alles hiljuti tütre ilmale toonud Eveli märkis, et ämmaemandate koduvisiidist oli talle tohutult palju abi ning tuge. Ta oli nõus oma kogemust ka teistega jagama:
“Viimane sünnitus oli mul 15 aastat tagasi, nii et põhimõtteliselt on kõik ikkagi taaskord uus. Kui mõni nädal tagasi tütre Simona sünnitasin, rääkis ämmaemand Helen, et nüüd võimalus omale ämmakad ka koju kutsuda ning uuris, kas ma oleksin sellega nõus, kui nad mind külastavad. Mulle sobis see variant ülihästi. See tõi kohe maa peale tagasi ja andis kindlustunnet, seda enam, et mul oligi päriselt natuke abi vaja lapse kaalumisega. Mõtteid oli koju saades sadu ja rohkemgi.
Kui Mari-Liis ja Helen koos tulid, vaatasid nad ühtlasi ka minu taastumise üle ning kinnitasid, et kõik on hästi. Ühtlasi vaatasid nad üle, kas lapse imemisvõte on õige, kaalusime beebi ära. Minu mure oligi see, et laps võttis liialt palju kaalust alla ning ühel hetkel oli ta kaal suisa piiripealne. Enne kui haiglast hakkasime lahkuma, paluti meil paari päeva möödudes tagasi tulla, et uuesti kaalu kontrolli, kuid vahepeal jõudsid Helen ja Mari-Liis juba meil kodus ära käia ning selleks hetkeks, mil esmaspäeval tagasi läksime, oli juba probleem tegelikult lahendatud. Võitsime niimodi mitu päeva, sest selgus, et laps ei saanud tegelikult piima kätte. Ma ei osanud aimatagi, et lapse kaaluga probleeme võiks olla. Muidugi pelgasin veidi ka seda, kuidas nabaga lood ja kas kõik on sellega korras.
Nad on ühed imelised kodukäiad, kes rõhutavad veel eraldi, et nad ei tule su kodu vaatama ning hindama, kas sul on kõik koristatud ja korras. Nii palju abi oli sellest, et nad meid külastasid. Aitäh, Helen ja Mari-Liis!”
Projekti rahastus pärineb Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ meetme „Rahvatervise meetmete ning integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil“ elluviimiseks.