452 0040

Aia 25, Kuressaare



Kuressaare Haigla soovitused kogukonnale

Vähiennetus

Pole kahtlust, et vähk on tõsine haigus- see on Eestis surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Prognooside kohaselt on elu jooksul oht haigestuda kasvajasse igal 2-3 inimesel. Eestis haigestub vähktõppe aastas üle 8000 inimese. Paikmete järgi esineb meil enim naha-, eesnäärme-, kopsu- ja rinnavähki. Vähiregistri andmetel registreeritakse meil ligikaudu 3800 vähisurma juhtu, mis moodustab ligi veerandi kõigist surmadest.

Saare maakonnas diagnoositi aastatel vähki 2015, 2016 ja 2017 vastavalt 264-l, 222-l ja 265-l patsiendil. Paikmepõhiselt leiti eesnäärme vähki 50-l, seedeelundite vähki 40-l, kopsuvähki 26-l, rinnavähki 26-l ning emaka- ja munasrjavähki 22-l patsiendil. Nahavähki diagnoositi 49 patsiendil. Vähk on väga oluline tervisevaldkond Kuressaare Haiglale ja koostöös MTÜ Saarema Vähiühinguga soovime tuua keemiaravi kodusaarele. Hetkel oleme tegemas viimaseid ettevalmistusi päevaravi ja apteegi lahustusruumi avamiseks. Vähki haigestumisel on väga olulisel kohal ennetus ja siinkohal toomegi välja uusimad soovitused ning seisukohad.

Mida me saame enda heaks teha vähi ennetamiseks?

Enamasti on nii, et kui keegi haigestub vähki, mängivad selles rolli geenid või juhus. Võiks isegi öelda halb õnn. Kuid koguni neljal juhul kümnest võib vähk olla ennetatav. Ja toitumine mängib tõenäoliselt olulist rolli teie vähiriski vähendamisel (või suurendamisel).

Maailma vähistatistika on tähelepanuväärne, kuid mitte heas mõttes. Kogu maailmas diagnoositi 2018. aastal üle 18 miljoni vähijuhtumi. Neist 9,5 miljonit meestel ja 8,5 miljonit naistel. Maailma vähiuuringute fondi ja Ameerika vähiuuringute instituudi andmetel on need kümme enim levinud vähiliiki:

  • Kopsuvähk – 2,093.876  juhtumit
  • Rinnavähk - 2,088,849  juhtumit
  • Kolorektaalvähk - 1,800,977 juhtumit
  • Eesnäärmevähk- 1,276,106 juhtumit
  • Maovähk- 1,033,701  juhtumit
  • Maksavähk- 841,080  juhtumit
  • Söögitoruvähk- 572,034  juhtumit
  • Emakakaelavähk- 569,847  juhtumit
  • Kilpnäärmevähk- 567,233  juhtumit
  • Kusepõievähk- 549,393  juhtumit

Säärase statistika põhjal on selge, miks selle sajandi üks olulisemaid tervishoiuprobleeme ja eesmärke on vähkkasvajate ennetamine ja nende esinemise riski vähendamine. Seetõttu on aina enam rõhutatud tervislike toitumisharjumuste, alkoholitarbimise vähendamise, kehalise aktiivsuse suurendamise ja optimaalse kehakaalu hoidmise olulisust.

Ameerika vähiliidu uuendatud juhendit on pisut muudetud ja parandatud – näiteks on suurendatud soovitusliku füüsilise aktiivsuse hulka, mis on vajalik vähi ennetamiseks. Tähelepanu keskmes on tervisliku kehakaalu hoidmine, terve elu vältel aktiivse eluviisi viljelemine, tervislike toitumisharjumuse järgimine ja alkoholi vältimine või selle tarbimise piiramine. Samuti on soovituslik hoiduda tubakat sisaldavatest toodetest ja pöörata tähelepanu heale ja piisavale unele.

Toit

Uus vähiliidu juhend soovitab kõigil vanuserühmadel tarbida kõrge toitainerikkusega toiduaineid ning jälgida, et toidu kogus võimaldaks saavutada ja ka säilitada tervislikku kehakaalu. Jätkuvalt on au sees erinevad köögiviljad, puuviljad ja ka täisteratoodeted, aga ei tohi unustada ka tervislikke rasvu. Tervisliku toitumise juhendi järgi tuleks piirata või üleüldse vältida töödeldud liha, suhkruga magustatud jooke, tugevalt töödeldud toitu ja rafineeritud teraviljatooteid.

Väga tähtis on see, et inimesed oleksid kursis, kui palju suhkrut nende toit tegelikult sisaldab, sest kui tarbime hulgaliselt rafineeritud suhkrut täis toite, ei saa me ka puuviljadest, köögiviljadest ja tõeliselt tervislikest toitudest omastada vajalikke fütokemikaale ja kiudaineid.

"Kuna rasvumine on nii paljude vähivormide riskifaktor, on oluline vältida tarbetut kaalutõusu," ütleb Teresa Fung, kes on Harvardi T.H. Chani rahvatervise kooli toitumisosakonna abiprofessor, tervisliku toitumise õppejõud ja „Harvard Health Publishingi” toimetaja.

Kaalu kaotamiseks või tervisliku kehakaalu säilitamiseks tuleb leida tervislik toitumisharjumus, millest suudad ka pikas perspektiivis kinni pidada, ütleb ta. "Küsige endalt, kas saate sellist toitumisviisi jätkata kogu oma ülejäänud elu vältel?" ütleb Fung. Kui vastus on eitav, siis on suure tõenäosusega tegu ajutise kaalulangusega ning kaotatud kilod tulevad riburada pidi tagasi, kui naasete oma tavapäraste toitumisharjumuste juurde, mis teile ülekilod tõid.

"Dieet ei tohiks olla midagi sellist, mis nõuab palju ebaharilikku toitu, ebaharilikke harjumusi või ebaharilikku söömise ajastamist ja kvaliteeti. Neid strateegiaid on raske järgida," selgitab Fung.

See, et regulaarne treenimine võib vähendada ka vähiriski, on tõsi mitte ainult tervisliku kehakaalu säilitamise seisukohalt: teadlased on leidnud, et regulaarne füüsiline koormus vähendab käärsoole-, rinna- ja endomeetriumi vähkkasvajate riski.

 

Aktiivsus (Füüsiline aktiivsus, treening)

 

Ameerika vähiliidu seltsi avaldatud juhendis soovitatakse vähiriski vähendamiseks nädalas 150–300 minutit keskmise intensiivsusega füüsilist aktiivsust (näiteks kõndimine) või 75–150 minutit intensiivsemat liikumist (näiteks sörkjooks).

Varasemalt oli soovitustes vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega füüsilist aktiivsust või 75 minutit intensiivset füüsilist aktiivsust nädalas.  Uuendus sisaldab ka soovitust lastele, kellel oleks hea olla aktiivne vähemalt üks tund päevas ja vähendada passiivset ja väheaktiivset istumise aega (näiteks ekraanide ees).

 

Alkohol

 

Kuigi juhendis on kirjas, et kõige parem on alkoholi mitte tarbida, on mõistetav, et selle soovituse järgimine oleks paljudele väga keeruline. Nendele, kes aeg-ajalt midagi alkohoolset tarbivad, pannakse südamele, et kogusega tuleb piiri pidada. Vähiliit soovitab naistel mitte juua üle ühe joogi ja meestele maksimaalselt kaks jooki päevas.

 

Leia ja loo võimalusi

 

Ameerika vähiliit rõhutab, et oluline on aidata kogukondadel välja töötada strateegijaid, mis võimaldaks kõigil inimestel lauale panna tervisliku toidu ning elada aktiivset elu. Erinevatel organisatsioonidel soovitatakse teha koostööd, et aidata inimeste harjumustesse vajalikku muutust tuua.

 

Paljudel inimestel on raske neid juhiseid täita, sest nende igapäev ei pruugi seda võimaldada. Mõni töötab mitmel kohal, teine teeb pikki vahetusi ning kogu aur läheb igapäevatoimetuste peale. Alati pole lihtne leida aega ega energiat selleks, et peale tööd hakata perele süüa valmistama ning kergem ja märgatavalt kiirem on teha peatus kiirtoidurestoranis või osta kaasa midagi, mille saab kiirelt mikrolaineahjus kiirelt soojaks lasta. Seetõttu rõhutatakse, et tervislik toit võiks olla sama kiirelt kättesaadav kui näiteks kiirtoit.

 

Suurt kõlapinda leiab ka asjaolu, et suurlinnas pole kohti, kus aktiivset aega veeta. Õnneks on Saaremaal ja saarlastel selles mõttes vedanud, igal pool on rohelust, metsa ja hulgaliselt matkaradu. Tuleb vaid kätte võtta ja minna!

 

https://www.healio.com/news/hematology-oncology/20200609/cancer-prevention-guideline-emphasizes-more-physical-activity-less-meat-and-alcohol?utm_source=selligent&utm_medium=email&utm_campaign=news&m_bt=1690795913719

https://www.cancer.org/healthy.html

https://www.health.harvard.edu/cancer/can-you-eat-away-at-your-cancer-risk

https://gco.iarc.fr/today/data/factsheets/populations/900-world-fact-sheets.pdf?fbclid=IwAR2njVMZkYkh9p0d_2_AYrjLUlbi0wGMnjIKHVO-UZxitciVoAzOhPWW-_8