452 0040

Aia 25, Kuressaare



Rahvusvaheline hemofiiliapäev

Täna, 17. aprillil, tähistatakse rahvusvahelist hemofiiliapäeva.

Rahvusvaheline hemofiiliapäev on teadlikkuse tõstmise päev veritsushaigustest, eelkõige hemofiiliast. Rahvusvahelist hemofiiliapäeva tähistatakse Maailma Hemofiiliaföderatsiooni asutaja Frank Schnabeli sünnipäeval 17. aprillil alates 1989. aastast. Selle aasta teemaks on “Teavitamine ja identifitseerimine”.


Hemofiilia on veritsushaigus, mille põhjuseks on vere hüübimisfaktori puudulikkus. Kõige sagedamateks hemofiilia vormideks on hemofiilia A ehk VIII hüübimisfaktori puudulikkus ja hemofiilia B ehk IX hüübimisfaktori puudulikkus. Teiseks sagedaseks veritsushaiguseks on von Willebrandi haigus, mida põhjustab von Willebrandi faktori defekt või puudulikkus. Hemofiilia väljendub iseeneslike verejooksudega, suurte hematoomidena. Kõige sagedamini esinevad liigesesisesed verejooksud. Hemofiilia on enamasti kaasasündinud haigus, mis avaldub lapseeas, kuid hemofiilia võib olla ka omandatud, elu jooksul tekkinud. Von Willebrandi haigus avaldub eelkõige limaskestade veritsustega, iseloomulikud on vererohked menstruatsioonid, veritsused ninast või suuõõnest. Veritsushaigetel on oht rauavaegusaneemia tekkeks. Kaasasündinud veritsushaiged vajavad eluaegset ravi.

Eestis on diagnoositud ca 250 veritsushaiget, nendest mitmed perekonnad elavad ka Saaremaal ja Muhumaal.  Eestis ühendab veritsushaigeid Eesti Hemofiiliaühing, mis korraldab tänavu suvel ühingu Noortelaagri Saaremaal. Augustis ootame külla Oxfordi Hemofiiliakeskuse kauaaegset juhatajat prof. Paul Giangrandet. Veritsushaiguste kahtlusel, diagnostikaks ja konsultatsiooniks on võimalik pöörduda Kuressaare haigla hematoloogi vastuvõtule. Hematoloogi vastuvõtule registreerimiseks on vajalik perearsti saatekiri.

Rahvusvahelise hemofiiliapäeva tähistamiseks süüdatakse täna üle maailma punased tuled kõrg- ja kultuurihoonetel. Tänavu süttivad punased tuled solidaarsuse märgiks ka Kuressaare Raekoja akendel.